• OMX Baltic0,2%303,91
  • OMX Riga0,13%870,9
  • OMX Tallinn0,4%1 987,96
  • OMX Vilnius−0,18%1 192,12
  • S&P 5000,43%5 631,28
  • DOW 300,7%41 113,97
  • Nasdaq 0,27%17 738,16
  • FTSE 100−0,44%8 559,33
  • Nikkei 2250,05%36 796,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%91,23
  • OMX Baltic0,2%303,91
  • OMX Riga0,13%870,9
  • OMX Tallinn0,4%1 987,96
  • OMX Vilnius−0,18%1 192,12
  • S&P 5000,43%5 631,28
  • DOW 300,7%41 113,97
  • Nasdaq 0,27%17 738,16
  • FTSE 100−0,44%8 559,33
  • Nikkei 2250,05%36 796,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%91,23
  • 05.02.15, 06:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kõik huvid deklaratsiooni

Poliitikute ja tippametnike majandushuvide deklaratsioonis peaks kindlasti näha olema ka investeeringud väärtpaberitesse, mille deklarant on teinud endale kuuluva äriühingu kaudu.
Juhtkiri
  • Juhtkiri
  • Foto: Anti Veermaa
Muidu valijatele nii meele järele ihkavad tipp­poliitikud ei soovi millegipärast kasutada lihtsalt moodust, et näiteks ettevõtjatele rohkem muljet avaldada. Selleks ei ole vaja muud, kui oma väärtpaberiportfell täies mahus teatavaks teha, sest investeerimisega tegelemine kergitab ettevõtjasõbralikkuse skaalal kindlasti mitme pügala võrra.
Äripäeva hinnangul on poliitikute ning tippametnike majandushuvide deklareerimine praegusel kujul poolik lahendus. Selles dokumendis peaks kindlasti näha olema ka investeeringud väärtpaberitesse, mille deklarant on teinud endale kuuluva äriühingu kaudu.
Huvide deklaratsioonide elektroonilisele kujule saamine võttis mäletatavasti aega aastaid. Tulemuseks on küll esitajale ja kasutajale mugavam variant võrreldes eelmise korraga, ent arusaamatul põhjusel on sinna sisse jäetud võimalus deklareerimise asemel oma majandushuve hoopis varjata. Kui poliitikule kuuluva äriühingu kaudu tehtud väärtpaberiinvesteeringud jäävad avalikkuse eest varjatuks, ei ole teada ka tema tegelikud majanduslikud huvid, nagu tõi välja ka eilse Äripäeva põhilugu.
Täielikku ülevaadet ei ole. Võib muidugi vastu väita, et avalikes registrites näpuga järge ajades saab üht-teist otsustajate majandustegevuse kohta selgemaks. See on tõsi. Tallinna börsil noteeritud ettevõtete puhul näiteks on üsna lihtne selgitada, kui suurt osalust poliitik eraisikuna või siis tema firma omab. Probleemiks on aga need investeeringud, mis on tehtud välismaale või välismaiste firmade kaudu. Offshorkade teema, kui kokku võtta. Paraku on just nende puhul õhus kahtlus, et tegemist võib olla teadliku skeemitamisega, et tegelikud huvid välja ei tuleks. Kui need andmed on deklaratsioonist puudu, ei täida see tervikuna oma rolli.
Samuti ei näidata eelmisest aastast kehtima hakanud eeltäidetud elektroonses deklaratsioonis enam investeeringute suurust rahas, nagu varem. Ka see ei tule huvide läbipaistvusele kasuks.
Puuduvad ka ettenähtud andmed. Kui seadus otseselt ei nõua, jääb loota, et poliitikud ja tippametnikud aduvad oma rolli ühiskonnas. Selle järgi peaks olema normiks pigem suurem kui väiksem majandushuvide avalikustamine. Paraku tuleb aga vastupidiselt hoopis ette, et deklaratsioonis pole tihtipeale kajastatud neidki andmeid, mis seal peavad olema. Ei ole välistatud, et selle põhjuseks võib olla deklarandi enda tegevus ehk siis lihtsalt mingite andmete kustutamine.
Mõistagi pole välistatud ka deklareerimiskeskkonna tehnilised probleemid. Ega sellinegi asi Eesti e-riigi mainele hästi mõju ning paljukiidetud registriandmete kasutatavuse üle uhkust tundma ei pane. Aga ilmselt on küsimus ikkagi pigem inimestes kui keskkonnas.
Võimalus ettevõtlikkust edendada. Ühtlasi oleks täielike andmete esitamine poliitikutele hea võimalus rohkem n-ö pilti pääseda. Sellega saab ühiskonnas eeskuju näidata ja märku anda, et hoitakse isiklikku sidet reaalse majandusega, kui kasutada Kristen Michali sõnu. Iseküsimus, kas keegi ühe või teise poliitiku väärpaberiportfelli otseselt järgima hakkaks, aga kindlasti suurendaks see huvi investeerimise vastu ühiskonnas tervikuna. Ning upitaks poliitikute mainet ettevõtjate silmis ka näiteks sellega, et tegu ei olegi nii ettevõtluskaugete inimestega, kui võiks stereotüüpselt arvata.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele